Kirjeldus
Mõnikord triivib meie süda taevasse.
Meie kõigi hinged põlevad erinevas rütmis. Ja me kõik kohtame üksindust ja õnne erinevatel hetkedel.
Nii et see kunst peab alati siin olema. See kunst on valgus ise, mis ei kustu kunagi.
Iga kord, kui me vaatame üles sinisele taevale, paistab valgus meie silmadesse.
Lootus on alati olemas, isegi kui me ei ole sellest teadlikud.
Me peame seda alati meeles pidama ja elama.